Abrasiivsed tööriistad on tööriistad, mida kasutatakse lihvimiseks, lihvimiseks ja poleerimiseks.Enamik abrasiividest on abrasiividest ja sideainetest valmistatud kunstlikud abrasiivid ning ka looduslikest mineraalidest ja kivimitest otse töödeldud looduslikud abrasiivid.
Abrasiivid jagunevad tooraineallikate järgi looduslikeks abrasiivideks ja tehisabrasiivideks. Ainsad looduslikud abrasiivid, mida masinatööstuses tavaliselt kasutatakse, on õlikivid. Kunstlikud abrasiivid jagunevad põhikuju ja konstruktsiooniomaduste järgi viide kategooriasse: lihvketas, lihvimispea, tahvelkivi, liivaplaadid ja kaetud abrasiivid. Lisaks on kombeks abrasiivid abrasiivtööriistade klassi loetleda.
Lisaks masinatööstuses ja muudes metallitöötlemisvaldkondades laialdasele kasutamisele kasutatakse abrasiivseid tööriistu ka teravilja töötlemisel, paberitööstuses ning mittemetalliliste materjalide, nagu keraamika, klaasi, kivi, plasti, kummi ja puidu töötlemisel.
Abrasiivide peamised omadused hõlmavad viit tegurit, nagu abrasiiv, osakeste suurus, kõvadus, struktuur ja sideaine. Sobiv valik vastavalt erinevatele rakendustele võib otseselt parandada töötlemise kvaliteeti ja tootmise efektiivsust.
Abrasiiv:
Peamiselt kasutatavad abrasiivid hõlmavad pruuni korundi, valget korundi, musta ränikarbiidi ja rohelist ränikarbiidi.
Pruun korund sitkus, sobib süsinikterase, legeerterase, tempermalmi, kõva pronksi ja muude suure tõmbetugevusega materjalide lihvimiseks. Valgel korundil on suurem kõvadus kui pruunil korundil, parem lõikejõudlus, sobib terase, kõrge süsinikusisaldusega terase, kiirete tööriistade ja muude materjalide lihvimisprotsesside karastamise jaoks.
Musta ränikarbiidi kõvadus on kõrge, rabe ja terav, sobib lihvimiseks, madala tõmbetugevusega materjalide lõikamiseks, näiteks: malm, klaas, keraamika, kivi, tulekindlad materjalid ja nii edasi.
Rohelise ränikarbiidi puhtusaste on kõrgem kui must räni silikaat. Sobib karbiidi, optilise klaasi, kalliskivide, ahhaadi ja muude kõvade ja rabedate materjalide lihvimiseks.
Osakese suurus:
Osakeste suuruse valik sõltub peamiselt töödeldava detaili pinna töötlemise täpsusest ja tootmise efektiivsuse nõuetest. Karestamiseks ja poolviimistluseks sobivad jämeda- ja keskmiseteralised abrasiivid, viimistlemiseks ja superviimistluseks aga peeneteralisi abrasiive. Lihvimise füüsikalised ja mehaanilised omadused on samuti tegurid, mis määravad jahvatuse suuruse. Madala kõvaduse, plastilisuse ja sitkusega materjale tuleks töödelda jämedateraliste abrasiivtööriistadega, kõrge kõvaduse ja rabedusega materjale aga peeneteraliste abrasiivsete tööriistadega.
Organisatsioon:
Abrasiivide struktuur viitab abrasiivide, sideainete ja abrasiive moodustavate pooride mahu suhtele. Vähem abrasiivne, poorsust nimetatakse lahtiseks koeks, tiheda koe puhul vastupidi.
Tiheda lihvimistööriist sobib peenlihvimiseks, vormimislihvimiseks ja väikese töötlemisruumi ja kõrge pinnaviimistluse nõudega tooriku jaoks.
Keskmise struktuuriga lihvimistööriistu kasutatakse laialdaselt üldiste jääktoorikute lihvimisel.
Lahtise struktuuriga abrasiivtööriistad sobivad lihvimiseks suure kontaktpinnaga nagu tasane pind ja sisering, samuti dilatatsioonitundlike detailide ja pehmete materjalide lihvimiseks.
Kõvadus:
Abrasiivide tugevus sideaine poolt koos hoitud abrasiivide pinnal. Või välise jõu mõjul nimetatakse mahakukkumise raskust abrasiivse tööriista kõvaduseks.



